Hindamise põhimõtted ja
trimestri hinde kujunemine.
Hindamise
eesmärk on toetada õpilase arengut, anda tagasisidet õpitulemuste kohta ning
innustada sihikindlat õppimist.
Õpitulemusi hinnatakse viiepallisüsteemis, lähtudes
riiklikust ja kooli õppekavast.
Õpetaja võib kasutada hindamisel “arvestatud A” ja
“mittearvestatud MA”, v.a aastahinne.
„5” (väga hea) - õpilane on saavutanud 91–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust
„4” (hea) - 71–90%
„3” (rahuldav) - 50–70%
„2” (puudulik) - 20–49%
„1” (nõrk) - 0–19% .
Kui õpilane kasutab kõrvalist abi või kirjutab naabri pealt
maha, võib tulemust hinnata hindega «nõrk», st „1“.
Kui õpilane puudus / töö on sooritamata, siis märgitakse e-kooli „X”, mis ei ole hinne, vaid tähistab tegemata tööd, mis tuleb õpilasel (puudunud õpilasel peale kooli naasmist) järele teha. Üldjoontes on järelvastamiseks aega 10 koolipäeva.
Erijuhtudel esimesel võimalusel
kokkuleppel õpetajaga.
Kui õpilast on hinnatud hindega „2“, „1“, „MA“ või märkega „X“, lisab õpetaja e-kooli
kommentaari, kus on hinde selgitus ning järelevastamise tähtaeg.
Järelvastamisele kuuluvad õpetaja poolt määratud õpiülesanded.
Järele teha tuleb kõik kontrolltööd /kirjandid.
Trimestri koondhinne ei ole hinnete aritmeetiline
keskmine.
Hinded jagunevad tulemus- ja protsessihinneteks.
Suurema kaaluga ehk tulemushinded on kontrolltööd, kirjandid, ja iseseisvad
tööd
Protsessihinded on lühikesed tunnikontrollid,
kodutööde hinded, suulised vastamised tunnis. Trimestrihinne põhineb tulemushinnetel.
Kui tulemushinded jätavad koondhinde kahe hinde
vahele, arvestatakse otsustamisel ka jooksvaid protsessihindeid.
Õpetaja teeb trimestri õpitulemused ja hindamiskriteeriumid õpilastele teatavaks
trimestri alguses ning jagab ainepäeviku kaudu õpilasega.
